MINISTERIO DO TURISMO DE TIMOR LESTE

DNT-MTCI Organiza Eventu Internasional Korida Roo 2010


DILI-Ministériu do Turismo, Comérsiu no Indústria liu husi Diresaun Nasionál Turismo hamutuk ho Yacht Association of the Northern Territory (CYANT) organzia eventu Darwin Dili Yacht Rally 2010/ Korida Roo Darwin-Dili 2010.

Objetivu husi Korida Roo ida ne’e mak, atu estabelese fila fali eventu Korida Roo ne’ebe mak komesa ona desde tinan 1973 maibe paradu ona durante tinan hirak nia laran.

Iha tinan 1973 no 2002, total partisipante ne’ebe mak partisipaiha eventu ida ne’e hamutuk 38 ne’ebe mak halao viagen husi Darwin mai Dili ne’ebe mak fahe ba eventu rua hanesan,eventu primeiru ne’ebe mak akontese wainhira Timor Leste sei iha okupasaun Portuguese (Timor Portugis) no eventu segundu iha tinan 2002 wainhira Timor Leste restaura nia Independensia.

Ba tinan ida ne’e, Yacht Association of the Northern Territory (CYANT) hakerek istoria foun hamutuk ho Timor Leste. MInistru Turismo Comerciu no Industria Sr. Gil Da Costa Alves hamutuk ho nia delegasaun iha loron 12 fulan Fevereiru tinan 2010, halao viagen ba Darwin-Australia hodi partisipa iha enkotru entre Steering Committee. Delegasaun ne’e simu ho orgullu boot husi governu Northern Territory Australia no CYANT.

Iha loron 2 de Jullu 2010, oras 11:00 dader OTL, sei iha Roo armada Pasiar nian ho teknologia avansadu sei haruka husi portu Darwin mai Portu Dili. Ne’ebe sei halao viajen ho distansia 425 Nautical Mile (NM).

“Oras ne’e dadaun, partisipante ne’ebe mak registadu hodi tuir eventu ida ne’e hamutuk 8, kuantidade ida ne’e espera bele aumenta hikas iha fim de Juñu ida ne’e,”kestaun ida ne’e informa husi Diretor Nasional Turismo José Quintas ba Jornalista sira wainhira halao konferensia da imprensa iha edifisiu Fomento Mandarin Dili Kuarta (29/06).

Tuir Quintas, eventu korida roo sei sai hanesan eventu annual DNT nian. Objetivu mak atu promove turismo ba Mercado Australia ne’ebe mak foka liu ba area Turismo Maritima nian.

“Eventu ida ne’e nia objetivu mak oinsa ita bele promove turismo maritima. Tamba Timor Leste iha biodiversidade no riku soin tasi laran ne’ebe mak kapas,”informa Quintas.

Abertura korida Roo Darwin-Dili sei loke husi Ministru Turismo, Comérciu no Indústria iha loron 03 de Jullu 2010, no sei too iha Dili iha loron 6/7 de Jullu de 2010.

“Tuir planu sei visita ba Atauro, Tutuala, Com no Oe-Cusse durante fulan rua ou tolu nia laran. Ne’e sei fo benefisiu diak ba ita nia komunidade sira iha distritu tamba visita ida ne’e ita nia maluk estrageirus sira mos sei sosan produtus ne’ebe mak Timor oan sira faan hanesan souvenir,”dehan nia.

Laos deit visita Distritu, tuir Diretor ne’e visita ida ne’e mos sei halao too iha sub-distritu. Sei iha mos oportunidade ba komunidade sira ne’ebe mak hakarak atu visita roo iha loron 10 de Jullu de 2010.

Eventu ida ne’e, sei fo mos premius hanesan taxa ba manan-nain sira. Premius ne’e hanesan premiu antigun desde iha tinan 1974.

“Importante mai ita mak oinsa ita nia komunidade bele kopera ho diak, nune’e bele hatudu imajen diak Timor Leste nia ba visitants no partisipantes sira hodi sira bele promove ita nia rain,”husi Diretor ne’e.

Maske Timor oan ladauk bele atu partisipa iha eventu ida ne’e tamba laiha ekipamentus ne’ebe mak adekuadu maibe ba tinan oin mai, Diretor ne’e espera Timor oan no nasaun sira seluk mos bele involve aan. Korida roo ne’e tuir planu sei halao visita husi Darwin-Dili no Maluku (Indonezia).

Eventu internasional ida ne’e, sei involve mos departamentu hanesan MInsteriu da Infrastrutura, (Portu Dili), Ministeriu Agrikultura no Peskas (Karantina), Departamentu Imigrasaun, Customs, Timor Leste Tourism Centre (TLTC), Polisia Maritima, MInisteriu da Saúde no mos MInisteriuda Defesa. (Media MTCI)

JETRO-MTCI Halao Seminario, Situasaun Mercado Japaun ba Kafe no Xa TL

DILI-Ministeriu Turismo, Comercio no Industria iha Tersa-Feira (22/06) foin lalais ne’e hamutuk ho Kompania JETRO husi Japaun organiza Seminariu ida ho nia titulu “Situation Of Japanese Market For Coffee and Herbal Tea,”. Objetivu husi seminariu ida ne’e mak, oinsa Timor Leste bele haree posibilidade ne’ebe mak iha hodi produs Kafe no Xa ba mercado Japaun.

Sai orador ba seminario ida ne’e mak, Shigehito Takahashi hanesan JETRO expert, Diretor Nasional Plantas, Industria no Agrocomercio, Fernando Egidio Amaral husi Ministeriu Agrikultura no Peskas ne’ebe mak lori topiku kona-ba Overview of The Estate Crops Sub-Sector Contribution to the National Economy in the Future, no Arturo A. Ortiz ne’ebe mak koalia liu kona-ba Estrategia Nasional ba Exportasaun. Seminario ida ne’e, loke husi Inspektora Geral Alimentar e Economico (IAE-MTCI) Dra, Florentina C.P. M. Smith.

Iha nia abertura Inspektora Geral ne’e hateten, Timor Leste nasaun ne’ebe mak iha rekurusu naturais ne’ebe boot laos deit Minarai no Gas maibe mos iha area agrikultura nian hanesan Kafe no Xa. Maibe Timor Leste menus kapasidade hodi bele dezenvolve produtus hirak ne’e.

“Iha tinan kotuk governu halao ona akordu ida ho Kompania Jetro husi Japaun hodi dezenvolve produtus Kafe no Xa iha Timor Leste. Tamba mercado Japaun nakloke aan ba produtus Kafe no Xa Timor nian. No ita nia governu estuda hela oinsa produtus rua ne’e ita bele exporta lalais,”dehan Florentina.

Florentina mos hatutan, Kafe no Xa hanesan konsume internasional, tamba ne’e governu kontinua hanoin hodi dezenvolve produtus Kafe no Xa. No mos oinsa bele loke plantasaun Xa ho kuantidade ne’ebe mak boot.

“Atu realiza buat hirak ne’e, MTCI la servisu mesak. MTCI servisu hamutuk ho Ministeriu Agrikultura hodi haree ba plantasaun no kona-ba prosesu exportasaun nian MTCI mak sei haree ba asuntu ida ne’e,”dehan nia.

Tuir Florentina katak, liu husi seminariu ida ne’e, Governu bele haree posibilidade no saida mak mercado Japaun hakarak atu Timor Leste halao hodi bele produtus hirak ne’e bele tama iha mercado Japaun.

“husi seminariu ida ne’e ita bele hatene saida mak mercado Japaun hakarak husi Timor Leste. Mercado Japaun hatudu interese makas ba produtus Kafe no Xa Timor Leste nian tamba Japaun hanesan nasaun Terseiru iha mundu ne’ebe mak konsume Kafe no Xa makas liu. Ida ne’e mak hanesan Timor nia, oportunidade. Husi oportunidade ida ne’e, ita bele haree mos situasaun mercado Japaun no oinsa ita bele preinxe kriterius mercado Japaun nian,”esplika Florentina.

Iha fatin hanesan, Shigehito Takahashi, Jetro Expert ne’e iha nia apresentasaun hateten, Japaun hanesan nasaun ne’ebe mak la produs kafe, no hein exportasaun deit husi nasaun liur no hanesna mos nasaun ne’ebe mak konsume kafe makas iha mundu.

Mercado Japaun nakloke ba importasaun produtus kafe nia, maibe tenki priense kriterius hanesan kualidade ba produtus, higine produtus nian, organiku no tenki iha legalidade. Ba produtus kafe Japaun hanesan mos nasaun ne’ebe mak simu importasaun kafe musan prosesu ba packaging sei halao husi Japaun rasik.

Kada tinan-tinan importasaun kafe ba mercado Japaun sae makas tebes. Oras ne’e dadaun importasaun kafe musan ba Japaun halao husi nasaun 40 resin no prinsipal mak nasaun Brazil, Columbia no Indonesia no mos Timor Leste iha futuru.

Alende Kafe, produtus Xa mos sai hanesan konsume boot iha nasaun Japaun, tamba Xa laos deit ba hemu bai-bain maibe mos bele sai hanesan aimoruk.

Diretor Kafe no Plantasaun iha oportunidade mos haktuir katak, posibilidade ba Timor Leste iha ona hodi tama ba mercado Japaun. Maibe oinsa produtus Timor Leste nia bele kompete ho produtus husi nasaun sira seluk.

“Ita hotu hatene katak ita Timor nia Kafe nai kualidade diak maibe ba Xa rasik ita ladauk iha plantasaun ida. Iha futuru governu sei estuda oinsa bele halao plantasaun ba Xa no hanorin ita nia agrikultores sira atu laos kuda deit Kafe maibe mos Xa. No ida ne’e ita sei haree, no hau espera iha bele ona prinse kriterius ne’ebe mak mercado Japaun iha, nune’e fasil ba ita hodi faan ita nai produtus hirak ne’e,”dehan nia. (Media MTCI)

Dezenvolve Setor Turismo, Ministru TCI Visita Nasaun Portugal, Brazil, Espanha no Cuba

Ministru Turismo, Comerçio no Industria Gil da Costa Alves iha 08-Maio-2010 ho nia delegasaun ne’ebe mak kompostu husi Diretor Nasional Finansas Antonio de Araujo, Diretor Nasional Turismo Jose Quintas, Inspector Inspeksaun de Jogos Miguel Lobato, Diretor Nasional Industria no Inspectora Geral Alimentar e Economico Dra. Florentina C. P. M Smith, halao visita ba Portugal durante semana rua nia laran hodi partisipa iha seminario kona-ba Turismo iha Ilha da Madeira, Portugal durante loron rua nia laran hahu husi 14-15 de Maio, Ministru TCI hetan konvida husi Asosiasaun de Turismo Portugal.

Iha nia visita iha Portugal Ministru Turismo, Comercio no Industria Gil da Costa Alves hasoru malu ho Autoridade Turismo Madeia-Portugal (18-05-2010).
Obejetivu husi visita ida ne’e mak, atu hametin diak liutan relasaun bilateral entre nasaun rua ne’e iha area turismo. Ho razaun katak, Madeira-Portugal hanesan fatin destinadu ba area turismo ne’ebe mak konesidu iha nasaun Europa no mos sai hanesan fatin industria ba turismo hanesan fator ne’ebe mak kontribui makas ba dezenvolviment ekonomiku Madeira nian.

iha okaziaun ne’e mos Ministru TCI Gil da Costa Alves halao visita mos ba eskola Turismo no Hospitalidade ne’ebe mak akompanha husi Diretor Nasional Turismo Timor Leste Jose Quintas, no mos Inspektor dos Jogos Minguel Lobato.

Espanha-Madrid – Remata visita Portugal (3-06-2010) Ministru TCI Gil da Costa Alves hasoru malu ho representante organizasaun Turismo Mundial husi Nasoes Unidas iha reziaun Asia no Pasifiku, Tuan Xu Jing.

Obejetivu prinsipal husi sorumutu ida ne’e mak, dezenvolvimentu rekursus humanusn, promosaun area turismo Timor Leste ba mundu. Iha okaziaun ida ne’e mos, husi parte Timor Leste husi ba UNWTO hodi propoin Presidente Timor Leste Jose Ramos Horta sai hanesan Embasador ba Turismo Global ba Paz inklui mos presidente husi nasaun 6.
Aproveita biban ida ne’e, MInistru TCI intrega prendas ba Taleb Rifai, Sekretariu General Organizasaun Turismo Mundial husi Nasoes Unidas iha Madrid, Espanha (-3-06-2010). Sekretariu General Organizasaun Mundial Turismo husi Nasoes Unidas sempre fo suporta masimu ba Timor Leste ne’ebe hanesan membru husi Organizasaun Mundial Turismo hodi dezenvolve Industria Turismo iha TL.

Sao Paulo, Brazil : Alende visita Portugal no Madrid, Ministru TCI no delegasaun halao visita mos ba Brazil hodi atende sorumutu hamutuk ho Ministru Turismo husi nasaun 6 CPLP nian iha Sao Paulo-Brazil (24-26/05/2010). Sorumutu ida ne’e atende mos husi Luis Eduardo Bareto P., Ministru Turismo Brasil, Bernardo Soares, Sekretariu do Estadu Turismo husi Portugal (Klaran), Sr. Mario Moises Ministru Turismo Angola.
Iha biban ne’e mos MInistru TCI Gil da Costa Alves asina deklarasaun Sao Paulo iha reuniaun dos Ministru Turismo da CPLP, 26 Mei 2010. Kontiusu husi deklarasaun ida ne’e mak, importansia husi desenvolvimentu setor Turismo ne’ebe mak iha nia kontinuasaun nune’e bele kria kampu de servisu no mos hamenus kiak, liu husi servisu hamutuk entre nasaun CPLP.

Havana-Cuba : Iha nasaun Cuba, Ministru TCI Gil da Costa Alves hasoru malu ho Sr. Manuel Maricio, MInistru Turismo Kuba iha Havana ( 29 Mei 2010). Liu husi hasoru malu ida ne’e, governu Cuba iha interese makas atu suporta Governu Timor Leste iha setor Turismo hodi dezenvolve kapasidade ema Timor oan nian iha area Turismo.
Alende ne’e mos, Ministru ho nia delegasaun akompanha husi Sr. Egidio de Jesus, Embasador Timor Leste iha Cuba, halao visita ba eskola tekniku profesional Turismo ho Hospitaleiro iha Havana, Cuba 29 Mei 2010. (Media-MTCI)

Evita Polémika, MTCI Temporariamente Hapara Distribuisaun Foos Marka MTCI 35kg



DILI-Bazeia ba polemika ne’ebe mak mosu iha komunidade nia let relasiona ho kualidade foos no logo foos governu nian ne’ebe mak empresarisu balun uza mak, Ministeriu Tursimo, Comerciu no Industria temporariamente sei la distribui foos marka MTCI 35 kg no sei distribui deit foos ho liquido 25kg. Ho razaun katak, atu halo diferensia entre foos subsidiu husi governu (25kg) no foos ne’ebe mak kompania privadu (AAA-MTCI/35kg) nian ne’ebe mak oras ne’e tama iha mercado no uza logo governu nian.

Razaun seluk mos katak, foos ho liquido 35kg subsidiu husi governu oras ne’e dadaun laiha ona iha armagen do governu. Kestaun ne’e informa husi Gestor Geral Unidade Seguransa-Alimentar MTCI Osorio Correia foin lalais ne’e iha konferensia da imprensa iha edifisiu Fomento Mandarin Dili.

“Liu husi oportunidade ida ne’e hau hakarak hatoo ba publiku katak, tuir informasaun ne’ebe mak ami hetan oras ne’e dadaun katak, iha mercado mosu foos ho marka AAA uza logo MTCI ho liquido 35kg laos mai husi governu maibe foos hirak ne’e faan husi empresarius privadu husi kompania Tony Lay no Hercio Campos husi kompania Timor International,”informa Osorio.
Osorio, informa mos katak, oras ne’e dadaun foos ne’ebe mak governu distribui iha mercado mak foos MTCI ho liquido 25kg deit.

“Hakarak hatoo ba publiku mos katak, foos MTCI ho liquido 25kg mak foos ne’ebe mak governu subsidia ba povu ho nia kualidade diak tebes no oras ne’e distribusi hela ba povu iha teritoria laran tomak no foos hirak ne’e mak agora dadaun ne’e iha governu nia armagen, maibe foos ho marka AAA-MTCI liquido 35kg mai husi kompania provadu no nia kualidade ladun diak ona. Ne’e mak hanesan diferensia boot entre foos governu no foos husi kompania privadu,”tenik nia.

Koalia kona-ba manipulasaun ne’ebe mak konitinua akontese ba folin foos MTCI, Gestor Geral ne’e hateten, governu konitnua kria mekanismu no buka solusaun ba problema manipulasaun ne’e.

“Problema manipulasaun folin foos sempre mosu tamba ita ema balun laiha konsiensia katak, foos ne’ebe mak governu faan hanesan foos subsidiu laos foos hodi uza ba negosiu nian,”dehan nian.

“Defisil atu kontrola foos iha mercado miabe ami servisu ho ami nia ekipa de inspeksaun hodi redus deit numeru manipulasaun ne’ebe mak mosu, tamba problema manipulasaun defisil atu resolve iha fulan hirak nia laran deit,”esplika Osorio.
Gestor Geral ne’e mos haktuir katak, oras ne’e dadaun MTCI servisu hamutuk hela ho NGO LABEH (Lalenok Ba Ema Hotu) hodi desimina informasaun ba publiku kona-ba politika subsidiu foos nian.

“MTCI servisu hamutuk ho LABEH halao monitorizasaun no hato informasaun ba publiku kona-ba mekanismu distribuisaun foos nian no nia politika distribuisaun nian, nune’e bele fasilita ita nia povu bele komprende saida mak MTCI infrenta agora dadaun,”dehan nian.

Husi governu, dehan Osorio foos nia standar presu ne’ebe mak governu hasai mak hanesan liquido 25kg ho nia presu US$ 9.00, liquido 35kg ho nia presu US$ 12.00.

“Presu ne’e hanesan iha armagen governu nian iha ne’ebe deit, no espera xefe sukus ou ema ne’ebe mak xefe sukus sira fiar hodi faan foos hirak ne’e nia presu labele liu presu ida ne’e, tamba kustu ba transporte prepara husi governu,”realsa Osorio.

Kona-ba kasu manipulasaun foos ne’ebe mak oras ne’e dadaun ladauk prosesa, Osorio informa husi MTCI labele foti desizaun atu fo sangsaun ba kompania ou ema ne’ebe mak halao manipulasaun tamba lei la fo fatin.

“Ami labele halo buat ruma tamba lei la fo dalan atu prosesa, sei desizaun forte mais la reforsa ho lei ne’e defisil tebes. Kasu manipulasaun ami hatoo ona ba iha polisia no ministeriu publiku miabe too ohin loron laiha resultadu,”tenik nia.
Kona-ba mudansa iha mekanismu distribuisaun, Osorio hateten, MTCI kontinua implementa mekanismu tuan liu husi xefe dos sukus maibe iha mudansa oituan iha nia prosesu distribuisaun.

“Iha Diferensia oituan mak, ami indentifika kios ou loja ruma ne’ebe mak bele kopera ho ami hodi faan foos MTCI hodi determina folin foos no hadook husi manipulasaun. No mekanismu ne’e ami halao dadaun iha loja balun no hetan resultadu diak. Ami halao asesmentu ba loja iha Dili laran hodi maibe tamba funsionario limitadu ami labele halao hotu iha teritoriu tomak. Maibe armagen rejional kontinua halao nia prosesu distribuisaun,”dehan nia.

Kona-ba total foos iha armagen laran, Osorio hateten, foos ne’ebe mak oras ne’e dadaun iha dalan mai Timor hamutuk 30 mil toneladas husi orsamentu 2009 nian. Iha armagen laran hamutuk 13 mil toneladas. Husi orasmentu retifikativu ita sei aumenta 30 mil toneladas. Total foos ba tinan 2010 hamutuk 60 mil toneladas. (Media MTCI)