MINISTERIO DO TURISMO DE TIMOR LESTE

Kompania Maklaik Unipessoal- Viana Unipessoal Intrega Xave Armagen Industria Masin no Etanol ba MTCI



DILI-Ministeriu Turismo, Comerciu no Industria ofisialmente simu xafe armagen ba industria masin no armagen Etanol iha sub-distritu Laclubar, distritu Manatutu iha Kinta-Feira (22/04) foin lalais nee. Xafe hirak ne’e intrega husi representante kompania rua João Alves ba Diretora Geral MTCI Dra. Manuela G. B. Corte-Real no Diretora Nasional Industria Dra. Florentina C.P.M Smith.

Iha nia relatoriu badak representante Kompania rua ne’e hateten, industria masin ne’ebe mak harii iha Manatutu sei sai hanesan pasu ida ba Timor Leste hodi trava importasaun no hamenus desempregu.

“Komesa ohin ba futuru ita komesa dezenvolve ita nia nasaun ne’ebe mak kiik liu ne’e, liu husi industria masin ida ne’e. Tamba liu husi industria ida ne’e, ita bele trava osan sai husi Timor no hamenus dezempregu iha Timor Leste liu-liu distritu Manatutu,”dehan Joao Alves ne’ebe hanesan mos Diretor Kompania Balak Salt.

Nai mos haktuir, industria masin ida ne’e sei kria nia gestaun ne’ebe mak diak no sustentabilidade nune’e iha futuru vida industria ida ne’e bele naruk.
Armagen ne’ebe mak halao iha rai ne’ebe ho luan 760 m2 no gasta osan ho nia valor US$ 48.037.00 ne’e, hanesan masin yodifikadu ne’ebe sei sai hanesan masin ne’ebe mak Timor oan sira bele konsume.

“Liu husi produsaun masin ida ne’e ita bele halo kompetisaun ne’ebe ho seriedade, kapasidade no kualidade diak liu husi masin importasaun nian,”informa João.
Joao mos informa katak, armagen hirak ne’e ladauk ativu tamba iha infrenta difikuldades hanesan bee mos no eletrisidade.

“Produsaun masin ladun efisiensia tamba sei iha problema ba eletrisidade no bee mos, maibe ne’e sei iha prosesu nia laran hodi monta eletrisidade no bee mos iha tempu badak mai,”denan nia.

Diretor Kompania ne’ e mos espera katak, iha tempu badak mai masin Timor Leste bele hetan ona sertifikadu de origen (International Certificate of Estandarlization).
“Lori naran kompania rua ne’e ami hatoo agradesimentu ba MTCI ne’ebe fo apoiu ba kontrusaun no rehabilitasaun armajen ida ne’e,”agradese Diretor Kompania ne’e.

Iha fatin hanesan mos Diretor Nasional da Industria Dra. Florentinan C.P.M. Smith hateten, MTCI hanesan ajensia ba projectos kontruksaun armajen masin fatuk ida ne’e, espera katak, industria masin ne’e bele sai hanesan kampu de trabalho ida ba ita nia komunidade iha distritu ida ne’e.

“Projecto media tolu ne’ebe mak sai hanesan priodidade Diresaun Nasional Industria nian mak Industria Etano Laclubar, Etanol Maubara no mos Industria Masin Fatuk Laclubar. Husi industria hirak ne’e ita bele hamenus importasaun mai ita nia rai no aumenta empregu ba ita nia povu,”tenik nia.

Industria masin fatuk hanesan parte ida atu dezenvolve ita nia produtus lokal. “Ita sei orgulho wainhira ita konsume rasik ita nia produtus lokal no governu kria kondisaun ida ne’e,” dehan Florentina ne’ebe kaer knaar mos hanesan Inspektora Geral Inspeksaun Alimentar e Ekonomiku (IAE-MTCI).

Florentina haktuir katak, DNI nia programa kontinua hakbiit grupos organizados hahu husi tinan kotuk liu husi fundus suffensoes ho total grupos hamutuk 55.

“No grupos hirak ne’e sei liu fali husi selesaun ida ne’ebe ami nia ekpia haree bazeia ba kriterius hanesan grupos tenki iha nia strutura, tenki iha gestaun no tenki iha sustentabilidade,”salienta Diretor ne’e.

Alende ne’e mos Florentina husu ba komunidade Sub-Distritu Laclubar atu tau matan ba kontruksaun armajen hodi bele utiliza ba futuru.

“Armajen ida ne’e laos governu nian, laos kompania nian maibe povu sub-distritu Laclubar nian tamba ne’e hau husu ba komunidade sira atu tau matan ba armajen ida ne’e,”husu Florentina.

Iha okaziaun ne’e mos, Diretora Geral MTCI Dra. Manuela G. B. Corte-Real haktuir Manatutu hanesan projecto de pilotu ba distritu 13 nia laran nune’e wainhira iha fiskalizasaun husi Parlamentu Nasional ita bele hatudu nia rezultadu.

“Hau orgulho tamba iha Manatutu ita bele estabelese industria masin maibe hau ba kompania rua ne’e atu servisu ho seriedade nune’e ita bele dezenvove industria masin hanesan buat ne’ebe mak ita hotu mehi, hamenus importasaun no hamenus desempregu,”Husu Diretora Geral.

Nia mos apela ba komunidade atu tau matan nafatin ba kontruksaun no kopera hamutuk ho kompania hodi servisu industria ne’e bele lao ho susesu.

Hatan ba kestaun ida ne’e representante autoridade lokal hateten nia parte sei servisu maka hodi tau matan nafatin ba armajen ida ne’e no sei kopera diak ho kompania hodi servisu industria Laclubar bele lao ho susesu.

Ne’e hanesan orgulho boot ida mai ami Laclubar oan tamba industria masin ne’e bele harii iha ami nia rai, liu husi industria ida ne’e povu Timor Leste tomak bele konsume Manatutu nia masin ne’ebe mak kualidade.

No agradese mos ba MTCI ne’ebe mak iha vontade diak hodi realiza ami nia mehi ida ne’e no ami promete ba governu liu husi MTCI atu asegura seguransa ba armajen ida ne’e. (Media-MTCI)

You can leave a response, or trackback from your own site.