MINISTERIO DO TURISMO DE TIMOR LESTE

JETRO-MTCI Halao Seminario, Situasaun Mercado Japaun ba Kafe no Xa TL

DILI-Ministeriu Turismo, Comercio no Industria iha Tersa-Feira (22/06) foin lalais ne’e hamutuk ho Kompania JETRO husi Japaun organiza Seminariu ida ho nia titulu “Situation Of Japanese Market For Coffee and Herbal Tea,”. Objetivu husi seminariu ida ne’e mak, oinsa Timor Leste bele haree posibilidade ne’ebe mak iha hodi produs Kafe no Xa ba mercado Japaun.

Sai orador ba seminario ida ne’e mak, Shigehito Takahashi hanesan JETRO expert, Diretor Nasional Plantas, Industria no Agrocomercio, Fernando Egidio Amaral husi Ministeriu Agrikultura no Peskas ne’ebe mak lori topiku kona-ba Overview of The Estate Crops Sub-Sector Contribution to the National Economy in the Future, no Arturo A. Ortiz ne’ebe mak koalia liu kona-ba Estrategia Nasional ba Exportasaun. Seminario ida ne’e, loke husi Inspektora Geral Alimentar e Economico (IAE-MTCI) Dra, Florentina C.P. M. Smith.

Iha nia abertura Inspektora Geral ne’e hateten, Timor Leste nasaun ne’ebe mak iha rekurusu naturais ne’ebe boot laos deit Minarai no Gas maibe mos iha area agrikultura nian hanesan Kafe no Xa. Maibe Timor Leste menus kapasidade hodi bele dezenvolve produtus hirak ne’e.

“Iha tinan kotuk governu halao ona akordu ida ho Kompania Jetro husi Japaun hodi dezenvolve produtus Kafe no Xa iha Timor Leste. Tamba mercado Japaun nakloke aan ba produtus Kafe no Xa Timor nian. No ita nia governu estuda hela oinsa produtus rua ne’e ita bele exporta lalais,”dehan Florentina.

Florentina mos hatutan, Kafe no Xa hanesan konsume internasional, tamba ne’e governu kontinua hanoin hodi dezenvolve produtus Kafe no Xa. No mos oinsa bele loke plantasaun Xa ho kuantidade ne’ebe mak boot.

“Atu realiza buat hirak ne’e, MTCI la servisu mesak. MTCI servisu hamutuk ho Ministeriu Agrikultura hodi haree ba plantasaun no kona-ba prosesu exportasaun nian MTCI mak sei haree ba asuntu ida ne’e,”dehan nia.

Tuir Florentina katak, liu husi seminariu ida ne’e, Governu bele haree posibilidade no saida mak mercado Japaun hakarak atu Timor Leste halao hodi bele produtus hirak ne’e bele tama iha mercado Japaun.

“husi seminariu ida ne’e ita bele hatene saida mak mercado Japaun hakarak husi Timor Leste. Mercado Japaun hatudu interese makas ba produtus Kafe no Xa Timor Leste nian tamba Japaun hanesan nasaun Terseiru iha mundu ne’ebe mak konsume Kafe no Xa makas liu. Ida ne’e mak hanesan Timor nia, oportunidade. Husi oportunidade ida ne’e, ita bele haree mos situasaun mercado Japaun no oinsa ita bele preinxe kriterius mercado Japaun nian,”esplika Florentina.

Iha fatin hanesan, Shigehito Takahashi, Jetro Expert ne’e iha nia apresentasaun hateten, Japaun hanesan nasaun ne’ebe mak la produs kafe, no hein exportasaun deit husi nasaun liur no hanesna mos nasaun ne’ebe mak konsume kafe makas iha mundu.

Mercado Japaun nakloke ba importasaun produtus kafe nia, maibe tenki priense kriterius hanesan kualidade ba produtus, higine produtus nian, organiku no tenki iha legalidade. Ba produtus kafe Japaun hanesan mos nasaun ne’ebe mak simu importasaun kafe musan prosesu ba packaging sei halao husi Japaun rasik.

Kada tinan-tinan importasaun kafe ba mercado Japaun sae makas tebes. Oras ne’e dadaun importasaun kafe musan ba Japaun halao husi nasaun 40 resin no prinsipal mak nasaun Brazil, Columbia no Indonesia no mos Timor Leste iha futuru.

Alende Kafe, produtus Xa mos sai hanesan konsume boot iha nasaun Japaun, tamba Xa laos deit ba hemu bai-bain maibe mos bele sai hanesan aimoruk.

Diretor Kafe no Plantasaun iha oportunidade mos haktuir katak, posibilidade ba Timor Leste iha ona hodi tama ba mercado Japaun. Maibe oinsa produtus Timor Leste nia bele kompete ho produtus husi nasaun sira seluk.

“Ita hotu hatene katak ita Timor nia Kafe nai kualidade diak maibe ba Xa rasik ita ladauk iha plantasaun ida. Iha futuru governu sei estuda oinsa bele halao plantasaun ba Xa no hanorin ita nia agrikultores sira atu laos kuda deit Kafe maibe mos Xa. No ida ne’e ita sei haree, no hau espera iha bele ona prinse kriterius ne’ebe mak mercado Japaun iha, nune’e fasil ba ita hodi faan ita nai produtus hirak ne’e,”dehan nia. (Media MTCI)

You can leave a response, or trackback from your own site.